Teenuse õiguslik alus

Riigi õigusaktid:

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 45⁵ - 45¹⁴

Perekonnaseadus § 176

Lastekaitseseadus (LasteKS) § 17, 18, 20-25, 34, 35-37

Linnavolikogu õigusaktid:

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 25 "Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord" § 4, 6

Linnavalitsuse õigusaktid:

Tallinna Linnavalitsuse 25.08.2010 määrus nr 67 "Tallinna Lastekodu põhimäärus" Tallinna Lastekodu (edaspidi: teenuseosutaja) osutab asendushooldusteenust tähtajatu tegevusloa (17.10.2013 tegevusluba nr SAK000036) alusel.

Teenuse kirjeldus

Teenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Teenust osutatakse seni kuni teenuse vajadus on ära langenud – seoses lapse elama asumisega päritoluperesse/kasuperesse (hooldus-, lapsendaja-, eestkostepere) või teise teenuseosutaja juurde või noore täisealiseks saamisega või õppiva noore seaduses (SHS) kirjeldatud tähtaja saabumisega.

Teenuse osutamisel lähtutakse lapse/noore eestkostja ülesannetes oleva kohaliku omavalitsuse üksuse lapse heaolu/lastekaitse spetsialisti (edaspidi: eestkostja) poolt koostatud juhtumiplaanis ja teenuseosutaja poolt koostatud arengukavas/arenguprofiilis kirjeldatud individuaalsetest vajadustest ja eesmärkidest ning järgmistest põhimõtetest:

·         lapse/noore identiteedi kujundamine, õiguste tagamine, vajaduste ja huvide seadmine esikohale;

·         arenguks soodsa, turvalise ja peresarnase kasvukeskkonna loomine;

·         traumateadliku lähenemise rakendamine;

·         tulemusliku meeskonnatöö ja juhtumipõhise võrgustikutöö korraldamine;

·         sujuv teenusele vastuvõtmine ja teenuselt väljumine.

Lapse/noore identiteedi kujundamiseks, õiguste tagamiseks, vajaduste ja huvide esikohale seadmiseks teenuseosutaja koostöös eestkostjaga:

·         koostab lapsele/noorele arengukava (perekodus) või arenguprofiili (asenduskodus) ning planeerib ja toetab selle abil lapse/noore arengut. Arengukava/arenguprofiili koostamisel osaleb laps/noor, tema usaldustöötaja ja eestkostja;

·         tutvustab lapsele ja noorele tema õigusi ja kohustusi teenusel;

·         kujundab eluterveid hoiakuid ning positiivset minapilti ja maailmavaadet eeskuju, tunnustuse ja eduelamust pakkuvate tegevuste ning informatsiooni jagamise kaudu;

·         õpetab sotsiaalseid ja praktilisi oskusi ning kujundab tööharjumusi  igapäevategevustesse kaasamise kaudu;

·         toetab lapse/noore kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamist (sh emakeelse kodukeskkonna pakkumine võimalusel);

·         kaasab päritoluperet võimalusel lapse/noore ellu ja toetab lapse/noore suhteid päritoluperega ning teiste talle oluliste inimestega lapse/noore jaoks turvalisel viisil;

·         toetab last mälestuste loomisel ja talletamisel, sh tähistab lapse jaoks olulisi tähtpäevi, kogub ja säilitab lapse/noore jaoks olulisi mälestusesemeid, fotosid jm

·         tagab eakohase ja tervisliku toitlustamise ja esmatähtsate materiaalsete vajaduste täitmise;

·         hoolitseb lapse/noore tervise eest, tagab vajaliku arstiabi ja tugiteenustel osalemise, põetab haigestumise korral;

·         võimaldab ja toetab hariduse (sh alusharidus) omandamist, vajadusel abistab õppetöös;

·         kujundab vabaajategevusi, võimaldab ja suunab huviringides osalema ja võimaldab vähemalt ühes suvelaagris osalemist (vastavalt lapse/noore vanusele ja võimetele);

·         juhendab ja jõustab last/noort igapäevaelu jt küsimustes ning suunab iseseisvalt tegutsema.

Arenguks soodsa, turvalise ja peresarnase kasvukeskkonna loomiseks teenuseosutaja:

·         kujundab koduse, laste- ja noortesõbraliku füüsilise ja emotsionaalse keskkonna;

·         koostab ühiselt koos peres elavate laste/noortega peresisesed reeglid, nädala- ja kuuplaani ja vajadusel individuaalse päevakava;

·         kaasab lapsi ja noori igapäevategevustesse - perekodu igapäevastes toimingutes on peretöötajad ja lapsed/noored võrdväärsed partnerid (sisseostude tegemine, söögivalmistamine, koristamine, aiatööd jm). Asenduskodu peredes kaasatakse lapsi/noori vastavalt nende võimetele (laua katmine, nõude pesemine, koristamine nii toas kui õues jm);

·         toetab lapse/noore osalemist kogukonna elus ja üritustel.

Traumateadliku lähenemise rakendamiseks teenuseosutaja:

·         mõistab traumakogemuste laiaulatusliku mõju ja võimalikke tervenemise viise;

·         märkab traumakogemustest tingitud häirituse ilminguid või sümptomeid;

·         lõimib traumateadliku lähenemise oma töö kõikidesse tahkudesse (nt lapse arenguvajadused, suhted päritoluperega, teraapiate vajalikkus);

·         väldib korduvaid traumakogemusi ja taasohvristamist traumavallandajate vähendamise abil.

Tulemusliku meeskonnatöö ja võrgustikutöö toimimiseks teenuseosutaja:

·         kujundab ja koordineerib peres meeskonnatööd;

·         lähtub meeskonnana igapäevaelu korraldamisel ning lastega/noortega eesmärkide seadmisel pere ühistest väärtustest ning asutuses kokkulepitud metoodikatest;

·         määrab igale lapsele usaldustöötaja peretöötajate ning üksuse juhi ühise arutelu käigus arvestades võimalusel lapse/noore sooviga;

·         korraldab meeskonna omavahelise infovahetuse vahetuste üleandmisel, meeskonnakoosolekutel ja e-päeviku vahendusel;

·         korraldab regulaarsed ja vajaduspõhised meeskonnakoosolekud (vähemalt 1 kord kvartalis), juhtumiarutelud, supervisioonid (vähemalt 1 kord kvartalis) ja/või kovisioonid;

·         tagab vajadusel peretöötajatele individuaalsed supervisioonid ja/või psühholoogilise nõustamise;

·         koolitab peretöötajaid pädevuse ja kompententside hoidmiseks/tõstmiseks;

·         teeb lapse/noore arengu toetamiseks koostööd tema võrgustikuga: eestkostja, päritolupere, õppeasutused, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad jt olulised isikud või asutused. Suurema abivajadusega laste/noorte puhul on võrgustikutöö tihedam;

·         vajadusel aitab taastada/luua lapsele/noorele mitteformaalset lähivõrgustikku.

Sujuv teenusele vastuvõtmine ja väljumine:

Teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi algatamise eest vastutab lapse/noore eestkostja. Teenusele saamiseks esitab eestkostja asendushooldusteenusele suunatava lapse ankeedi.

Lapse/noore teenusele vastuvõtmisel ja teenuselt väljumisel (iseseisvasse ellu, järelhooldusteenusele, muule teenusele, perekonda) lähtub teenuseosutaja vastava protsessi kirjeldusest.

Kui lapse teenusele tuleku osas (sh ajas) on kokku lepitud, algatab eestkostja asendushooldusteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja lepingu lisana esitab teenuseosutajale lapse/noore juhtumiplaani tegevuskava.

Loe ka lisa 2 Lapse/noore asendushooldusteenusele vastuvõtmise ja teenuselt väljumise protsessi kirjeldus

Teenuse sihtrühm

Lapsed ja noored, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või on laps vanemast eraldatud. Samuti saatjata alaealised välismaalased.

Teenust võib osutada ka hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul:

·         lühiajaliselt (kuni 90 päeva) olukorras, kus perest, vanemast või lapsest tingitud põhjustel ei ole ajutiselt võimalik last päritoluperes kasvatada ja tema eest hoolitseda;

·         perioodiliselt erijuhuna raske ja sügava puudega laste puhul, kelle igapäevane hooldamine kodus ei ole võimalik või on väga keeruline lapse tervislikust seisundist tingituna.

Teenuse osutamise alus

Asendushooldusteenuse osutamise haldusleping, mis sõlmitakse teenuseosutaja ja eestkostja vahel. Tallinna linna eestkostel olevate laste puhul on lepingu osapoolteks teenuseosutaja, vastav linnaosa valitsus ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Enne teenusele suunamist hindab eestkostja lapse/noore abivajadust ja koostab selle põhjal tema toimetuleku parandamiseks juhtumiplaani koos tegevuskavaga, milles kirjeldatakse muu hulgas asendushooldusteenuse saamise üksikasju. Juhtumiplaani tegevuskava on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

Saatjata alaealiste välismaalaste puhul on teenusele suunajaks, juhtumiplaani koostajaks ning lepingu teiseks osapooleks Sotsiaalkindlustusamet.

Teenuse osutamine lõpeb lepingu lõpetamisega. Leping lõpetatakse poolte kokkuleppel, teenusel oleva lapse eestkostja või täisealise noore enda või teenuseosutaja algatusel või tähtaja möödumisel.

Teenusega kaasnevad kulud

Teenuse hinnakiri kehtestatakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti käskkirjaga.

Teenuse hind sisaldab:

·         teenusega seotud personalikulu:

o   personali töötasud ja tööjõumaksud,

o   personali koolitus, supervisioon ja tervisekontroll,

o   töökoha kulud (inventar, infotehnoloogia, sidekulud, bürootarbed);

·         teenusega seotud sihtrühma kulu:

o   teenuse kogupinna kulu – haldus ja kommunaalkulud,

o   teenuse pinna inventari kulu sh erivajadusega laste abivahendid, mis ei ole isiklikuks kasutamiseks, nt tõstuk, aspiraator, tool-kaal,

o   lapse/noore isiklikud kulud:

•       sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud miinimum 240 eurot kuus, mis sisaldab vastavalt riiklikule asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise juhisele kulusid toitlustamisele, riietele ja jalanõudele, hügieenitarvetele, haridusele, huvitegevusele ja vabale ajale,  

•       alushariduse kohatasu,

•       pikaajalise ravi täiendav kulu,

•       transpordi ja sõidukite kulu;

·         teenuse administreerimise ja tugiteenuste kulud:

o   teenust administreeriva personali töötasud ja tööjõumaksud,

o   ruumide kulu, muud majandamise kulud.

Töökorraldus

Teenust osutatakse perekodus või asenduskodus. Üldjuhul osutatakse asenduskodu peredes teenust raske ja sügava puudega lastele. Pere- ja asenduskodu peamiseks erinevuseks on last vahetult kasvatavate isikute arv ning aeg, mil nad katkematult laste juures viibivad:

·         Perekoduks loetakse asendushooldusteenuse osutamise viisi, kus ühes peres töötab kuni kolm perevanemat, kes töötavad perevanema lepingu alusel. Perevanem on tööl katkematult vähemalt viis ööpäeva järjest, vähemalt kümme ööpäeva kuus. Puhkuse ajal asendab perevanemat asendusperevanem. Vajadusel (laste järelevalve- ja/või abivajadusest tulenevalt) töötab peres lisaks graafiku alusel täis- või osalise koormusega perevanema abi või kasvataja.

·         Asenduskodus hoolitsevad laste eest kasvatajad, kes töötavad graafiku alusel, üldjuhul 24-tunnistes vahetustes. Ööpäevaringselt viibib peres laste juures vähemalt üks kasvajata, vajadusel lisaks abiline. Ühes peres töötab vähemalt 5 kasvatajat ja 2 abikasvatajat. Abikasvatajad töötavad graafiku alusel, üldjuhul päevasel ajal.

Lähtuvalt sihtgrupi vajadustest osutatakse riskikäitumisega noortele tõhustatud asendushooldusteenust perekodus ning asendushooldusteenust asenduskodus erakordselt suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja spetsiifilise juhendamisvajadusega noortele.

Perede tööd juhib üksuse juht, lisaks toetab peretöötajaid teenuse põhimõtete rakendamisel peretoetaja/asenduskodus lisaks metoodik. Asenduskodus abistab peretöötajaid laste tervisega seotud küsimustes tervishoiutöötaja.

Ühes peres võib elada kuni kuus last, seaduses (SHS) sätestatud erandjuhtudel ka rohkem. Last vahetult kasvatavad isikud peavad vastama seadusega kehtestatud nõuetele (LasteKS, SHS). Olenevalt laste/noorte erivajadusest võib peres laste/noorte arv olla väiksem.

Peretöötajad lähtuvad oma töös riigi ja linna kehtivatest õigusaktidest, asutuses kinnitatud juhistest (sh peremudeli kirjeldusest) ning meeskonna koostöökokkulepetest.

Peretöötajad vastutavad igapäevase pereelu korraldamise eest. Peretöötajad dokumenteerivad kõik lastega ja pere igapäevaeluga seonduva info e-päevikus. E-päeviku kaudu saab oma lapse/noore tegemistega kursis olla ka lapse/noore eestkostja.

Peretöötajana töötamiseks on vajalik läbida 160-tunnine perevanema ja kasvataja täiendkoolitus (SHSi nõue). Lisaks läbivad peretöötajad järgmised tööks vajalikud koolitused: traumateadliku lähenemise koolitus (2-päevane), kahjustava käitumise ennetamise ja sekkumise koolitus (2-päevane), seksuaalkasvatuse koolitus (1-päevane). Peretöötajate pädevuse ja kompetentside hoidmiseks/tõstmiseks on vajadusel ettenähtud teenusespetsiifilised koolitused vastavalt sihtgrupile, kellega peretöötaja töötab (nt psüühikahäired, alternatiivkommunikatsioon, diagnoosist tulenevate abivahendite kasutamine jm).

Koostöö teiste asutustega

Lapsele/noorele võib samaaegselt osutada muid vajaduspõhiseid, tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid või toetavaid kohaliku omavalitsuse või riiklikke teenuseid.

Teenuseosutaja teeb lapse/noore huvides koostööd teiste organisatsioonidega ja motiveerib noort koostööd tegema.

Teenuseosutaja teeb koostööd teiste sarnaste teenuste pakkujatega Eestis ja välismaal kogemuste ja parimate praktikate vahetamiseks.

Teenuse oodatav tulemus

Teenuse kasutamise tulemusena säilib või paraneb teenust saava lapse/noore võimetekohane toimetulek ning ühiskonnaelus osalemine. Teenuse individuaalset tulemuslikkust ja mõju hindavad lapse/noore eestkostja, noor ise ja teenuseosutaja regulaarselt 2 korda aastas lapse/noore arengukava/arenguprofiili ülevaatamisel, mis võimaldab teha parendusi lähtuvalt lapse/noore vajadustest.

Kvaliteedi tagamine

Teenuse osutamisel lähtutakse teenusekirjeldusest ja Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest.

Teenuse kvaliteedi tagamiseks ja parendamiseks rakendatakse sisehindamise protsessi: üks kord kahe aasta jooksul viiakse läbi teenuse enesehindamine kvaliteedijuhise kriteeriumite alusel, milles võetakse arvesse ka huvigruppide tagasisidet, hindamise tulemusena planeeritakse ja viiakse ellu parendustegevused.

Huvigruppide kaasamiseks teenuse kvaliteedi tagamisel teenuseosutaja:

·         küsib laste/noorte eestkostjatelt tagasisidet üks kord aastas ning avalikustab kokkuvõtte oma kodulehel;

·         viib noortega alates 15. eluaastast üks kord kahe aasta jooksul läbi tagasisidevestlused;

·         kogub teistelt huvigruppidelt vajaduspõhiselt tagasisidet;

·         tagab lastele/noortele, eestkostjatele jt huvigruppidele võimaluse esitada omapoolseid ettepanekuid teenuse parendamiseks pöördudes suuliselt või kirjalikult teenuseosutaja poole, sh anonüümse tagasiside andmise võimalus kodulehe kaudu;

·         analüüsib huvigruppide tagasisidet ja kasutab seda teenuse kvaliteedi hindamisel ja parendamisel.

Järelevalve

Sotsiaalhoolekande seaduse § 157 kohaselt teeb nii riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle asendushooldusteenuse osutamisel Sotsiaalkindlustusamet ja Terviseamet. Haldusjärelevalvet teenuse kvaliteedi üle teeb Sotsiaalkindlustusamet.

Tallinna linnas osutatava asendushooldusteenuse üle teeb lisaks järelevalvet ja nõustab teenuseosutajat Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.