See oli võimalus kohtuda ja kogemusi vahetada kolleegidega eri Euroopa riikidest ja noortega töötavatest organisatsioonidest (Belgia, Prantsusmaa, Soome, Sloveenia, Suurbritannia, Poola). Tallinna Lastekodust osales sümpoosionil 7-liikmeline meeskond: asutuse juht Meelis Kukk, üksuse juhid Elo-Anne Kalev ja Triin Rajang, peretoe koordinaator Sigrid Petoffer, võrgustikutöö koordinaator ja peretoetaja Tatiana Mikhitaryan, sotsiaaltöötaja ja peretoetaja Natalja Mišina ja arendus- ja kvaliteedijuht Margit Randaru. Lisaks iga aasta sügisel toimuvale EUROMETi sümpoosionile toimub igal teisel aastal paralleelselt ka EUROMETi noortekohtumine. Sel aastal toimunud noortekohtumisel osales kokku üle 80 noore koos saatjatega seitsmest erinevast riigist, Tallinna Lastekodust osales 5 noort koos saatjaga.

Teisipäeval algas esimene täispikk päev kõikidele sümpoosionil osalejatele. Sellel päeval sai rohkem tegeleda oma meeskondade põhiselt teemade aruteludega. Ühe põneva harjutusena kaardistasime oma sihtrühma - asendushooldusteenusel olevate laste ja noorte mõtteid, tundeid, motivaatoreid ja vaba aja tegevusi. Saime tõdeda, et üldplaanis on Euroopa riikides riskirühma noortel sarnased tunded, motivaatorid ja vaba aja tegevused. Peale kaardistust saime minna praktilisemate küsimuste juurde ning arutleda selle üle, kuidas vaba aja tegevused saavad noori ühiskonnas aktiviseerida ning kuidas läbi nende samade tegevuste riskirühma noori paremini kaasata. Õhtu lõpuks ei puudunud laualt ka kiluleib, kui iga riik sai tutvustada oma kodumaad.

Teist päeva alustas sõnavõtuga Flaami minister noorte, meedia, Brüsseli ja vaesuse asjades - Benjamin Dalle. Osalejate jaoks pakkus enim kõneainet mõte, et Belgias on noorte minister, samal ajal kui pole ühtegi riiklikult tunnustatud õppekava noorsootöötajatele. Kohtusime ka meie noortega, kes oma väga hea inglise keele oskusega särasid ning olid võtnud intervjueerijate rolli. Kahel Eesti noorel oli võimalus intervjueerida ministrit. Ettekannetega jätkasid Rudi Roose ja Filip Coussée, kes panid meid mõtlema, mis see vaba aeg päriselt on? Kui meie eesmärk on kogu laste ja noorte vaba aeg ära sisustada, siis kas see on enam vaba aeg? Või võiksime vahel ka lihtsalt logeleda ja tegeleda sellega, mis sellel hetkel huvi pakub. Yasmin Van Damme tutvustas Belgias hästi töötavat riskinoorte kaasamise mudelit YAR (Youth At Risk), mis toetub täielikult vabatahtlikele mentoritele, kes end aastaks pühendavad noorega tegevustesse. Tõdesime, et vabatahtlikud on väga suur ressurss, eriti kui seda toetavad nende tööandjad. Päeva teises pooles oli meil võimalus osaleda töötubades. Igas töötoas oli mõni huvitav mõte, mida endaga kaasa võtta. YAR töötuba tutvustas konflitki olukordades ümbermõtestamist („minu arusaam konfliktist määrab edasise konflikti teekonna“) ning JINT töötuba andis näpunäiteid Erasmus+ vahendite toel vaba aja sisustamiseks. LEJO töötoas kohtusime kohalike noorsootöötajatega ning arutlesime lapse esmase hooldaja (perevanema) ja noorsootöötaja rollide erinevuse üle ja CTRL+ALT+DEL töötuba andis võimaluse end päriselt välja elada poksiringis. Õhtu lõpetas Kortrjiki linna läbiva jõe ääres toimunud välikino, kus kohtusime uuesti ka Jamboreel osalevate noortega.

Kolmandal päeval astus pealaval üles jälle mitu esinejat. Esmalt pandi meid mõtisklema eesmärkide seadmise üle ning kuidas me toetame noori nende eesmärkide seadmisel. Saime tuttavaks „pistaatsiapähkli efektiga“- kiputakse valima programmidesse ja toetama neid noori, kes on enim avatud muutustele (nagu lahtised pistaatsiapähklid), kuid eesmärkide tätimise järgi janunedes jäävad kõrvale noored, kes vajavad muutusteks rohkem aega ja tähelepanu (kinnised pistaatsiapähklid). Järgmises ettekandes pandi meid mõtlema oma tööõnnest ning sellest kuidas saame olla toeks teistele, kui me ise ei armasta oma tegevust? Sellest ettekandest anti meile kaasa kolm mõtet: tegele konfliktiolukordadega, alusta päeva naeratusega ning tee midagi teistmoodi, et luua uusi harjumusi. Päeva teises pooles oli võimalus tutvuda Kortrijki linna kohalike võimalustega noorte vaba aja veetmiseks, tutvustati De Ambrassade ühendust - noorte võim kõrgemal tasandil ning riskirühma noori abistavat ühendust Oranjehuis. Ametliku osa lõpetas koosviibimine Jamboree noortega Heerlijkheid Van Heule nimelises talus, kus noored esinesid, tehti otseülekandes intervjuusid, sai mängida trummi, nautida tuleshowd, teha sepatööd või puidust lusikaid. Oli väga meeleolukas lõpp nii noortele kui täiskasvanutele!

   

Reedel ehk viimasel päeval oli meil koos Soome kolleegidega võimalik külastada De Zande organisatsiooni, mis enim sarnaneb meie kinnise lasteasutuse teenusega. Oli põnev näha, millised on seal võimalused noorte aktiviseerimiseks, millised on töövõtted ja tehnika. Saime küsida palju küsimusi ning võtsime endaga kaasa palju mõtteid, kuidas neid põhimõtteid oma organisatsioonis kohandada.

Noorte teema kõnetab ja seda igas mõttes. Kuidas tulevad noored toime ajal, kui iseendaga toimuvad kiired ja suured muutused arengus? Millest mõtleb noor sel tundlikul ja sensitiivsel ajal, kui maailm tema ümber elab kriisis? Mida ootavad noored oma vanematelt ja teistelt täiskasvanutelt, kes figureerivad nende elus õpetajatena, mentoritena, kasvatajatena? Kohapeal lisas teema arutamisele põnevust visuaalne ettekujutus tänasest noorest. Ühel juhul oli kujutatud noort nutiseadmena (kellel on kaks vasakut kätt), teisel juhul korraga kolme peaga/näoga inimesena (kurbus, viha ja rõõm), kolmandal juhul oli kujutatud keha südamena (mida valdasid peamiselt tunded) ja vaid mõnel juhul kujutati noori õpikus kirjeldatud seljakotiga entusiastliku noore inimesena. Päris kõnekas!

Mõtted: Kes ma olen? Kuhu ma kuulun? Miks ma olen? Milleks ma olen võimeline? Mida ma väärin? Kas keegi päriselt hoolib minust? Mida tahavad ja mõtlevad täiskasvanud? Kuidas ma teistele tundun? Mis minust saab? Mis saab Ukraina sõjast? Kuidas saada palju raha? Ma väärin teist võimalust! Ma olen süüdi! Ma teen kõike valesti! Palju vastamata küsimusi enda, perekonna ja maailma kohta.

Tunded: üksildus, optimism, tänulikkus, armastus, lootus, viha, eraldatus, süü, mure, ärevus, ebakindlus… Kõik on valesti! Ma ei taha elada! Ma kardan! Aidake mind! Keegi ei mõista mind! Erinevad ja vahelduvad emotsioonid: viha vs eufooria, lootus vs lootusetus, muretu vs murelik. Ühteaegu soov olla kontaktis ja vajadus olla omaette. Tunded pigem negatiivsed kui positiivsed.

Motivatsioon: uued kogemused, usk temasse, sõbrad, usaldus, raha, toit, asjad, toetav perekond, valikud ja võimalused, võimalus midagi muuta, sport, muusika, tants, piirid, sotsiaalmeedia, olla milleski hea, vabadus, eksperimenteerimine, mõistmine, tunnustus, edu ja õnnestumised, tulevik, toit, hobid, toetus, näha ja kuulda ja kogeda midagi, tagasiside. Võimalus kogeda ja saada tunnustust ning sõbrad on peamised motivaatorid.

Vaba aeg: sotsiaalmeedia, hängimine, jõusaal, jalgpall, videomängud, suitsetamine, sõpradega koosolemine, magamine, nutiseadmes surfamine, söömine, peod, töö otsimine ja töötamine, kohtingutel käimine, reisimine, mängimine, Netfilx, muusika, narkootikumid, alkohol, armastus, ekraanid, ujumine jne

Iseenesest tore ja vajalik mõtteharjutus täiskasvanutele omakeskis. Samas oli kuklas kogu aeg vajadus teada saada ja kuulda, mida noored ise mõtlevad, tunnevad, mis neid motiveerib ja mida tähendab vaba aeg nende endi jaoks. Ainus võimalus seda teada saada on olla seal, kus on noored.

Nagu eelnevalt mainitud, tegid noored Jamboree raames otseülekandena raadiot, kuhu koguti mõtteid nii külalistelt kui noortelt endilt. Tähtsaima mõttena saab sealt kaasa võtta, et noored ootavad usaldust. Usaldust kasvatajate poolt, usaldust oma valikute osas. Noored tõid oma vestlustes välja, et vahel tekivad konfliktid täiskasvanu ja noore vahel vaid sellepärast, et noortele keelatakse midagi ning see paneb just nimme keelust üle astuma. Noored mainisid ka seda, et kõige raskemad olukorrad tekivad siis, kui kasvataja ei saa aru sõnast „ei!“. Kui on näha, et noor on tujust ära, siis küsi vaid ühe korra - kas kõik on korras või kas sa soovid sellest rääkida? Kui noor ei taha, siis laskem noorel olla omaette. Noored tõdesid, et tihti on nad öelnud inetuid asju just selle tõttu, et nende valikut sellel hetkel mitte rääkida ei austata ning hiljem tunnevad nad kahetsust öeldu ees. Meie ülesanne on kuulata noort ning nagu noored kinnitasid - kui neil tekib tuju rääkida, siis nad seda ka teevad.

* EUROMET (The European Mettray Organisation) on Euroopa noorte hoolekandeasutuste liit, mille ajalugu ulatub tagasi 1839. aastasse. See on üle-euroopaline võrgustik, mille liikmed on lastele ja noortele erinevaid sotsiaal-, haridus- ja raviteenuseid osutavad organisatsioonid. EUROMETi missioon on julgustada mitmepoolseid praktilisi projekte eri riikide vahel, mis tõstavad liikmesorganisatsioonide teadmisi, oskusi ja parandavad praktikat.

EUROMETi ühendusse kuuluvad 16 organisatsiooni kümnest Euroopa riigist (Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Soome, Eesti, Poola, Sloveenia, Rumeenia), sh Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (ELNHÜ), mille liige on ka Tallinna Lastekodu. Rohkem infot EUROMETi kohta: https://www.eurometalliance.org/

Järgmine EUROMET sümpoosion ja noortekohtumine toimub Soomes 2024. aastal ning 2025. aastal on plaanis sümpoosion korraldada Eestis.