Esimestel kokkusaamise hetkedel Tallinna sadamas võis märgata väikeste ja noorte inimeste nägudel teatud sorti ärevust. Ees ootas ikkagi reis üle mere, võõrale, ehkki lähisugulaste ja sõbralike naabrite maale, erinevasse kultuuri- ja keelekeskkonda. Saabumine Vartio saarele oli nii mõnegi jaoks väikestviisi šokk, kuna see erines nende igapäevasest elukeskkonnast. Erilist elevust tekitasid välikäimlad- kuidas neid kasutada, on seal ikka ohutu? Mõnigi noormees kurtis esiti sõber-interneti puudumise üle. Mõnegi huulil oli küsimus: kas sedalaadi elu on üldse võimalik...? Vartio saar võlus siiski kõiki oma ilusa loodusega!

Lähimad tunnid ja ülejäänud päevad tõestasid, et on ikka küll. Igavust tunda ei saanud ilmselt ükski väiksem ega suurem kaasreisija terve reisi jooksul. Kõik oli väga hästi planeeritud, programm korralikult läbi mõeldud, korraldajate järjepidev kohalolek ja soe suhtumine olid tuntavad nii silmade kui südametega.

Väga vahvad olid väljasõidud linna, lõbustusparki ja loomaaeda. Zoopargis tekitasid lastes ja saatjates enim huvi ja põnevust vahetult turvaklaasi läheduses tiirlev hiigelsuur oranž kass, Amuuri tiiger, ning tema lähisugulasest leopard, kes pikutas oma kodusel territooriumil selili, jalg üle põlve, elik käpp üle käpa.

Lõbustuspark ei vedanud samuti mingilgi moel alt. Atraktsioonid tõmbasid ja lummasid igaüht. Väikestel inimestel jagus energiat ja jaksu seiklemiseks pikkadeks-pikkadeks tundideks.

Viibimine kodusel külalislahkel saarel oli samuti esimestest kuni viimaste hetkedeni meeleolukas. Kes soovis, võis grillida liha või vorstikraami, või lihtsalt istuda praksuva lõkke ümber. Kes soovis, sai proovida ebatavalisi saunaolusid vete peal, hüpata jahedasse merevette, et sealt uuesti suunduda soojale lavale leili võtma, suundumaks seejärel üha uuesti ja uuesti parajalt jahedasse/sooja merevette. Mõni poistest, kes ujuda ei osanud, ei jäänud samuti lõbust ilma ning sai tänu päästevestile samuti meremõnude osaliseks. Mitmele noorele sai õpetatud pea ees vette hüppamist. Esialgne kohmakus vettehüpete sooritamisel tekitas üksjagu nalja ja vabat õhkkonda nii kaaslaste kui hüppajate seas.

Suureks elamuseks oli kindlasti ka sõit avatud mootorpaadiga, tuul sasimas juukseid, nina täis meeldivat mereõhku, vahetus läheduses tiirlemas ja omi asju ajamas esiti partideks peetud kodumaal vähem tuntud lagled.

Vahetult ärasõidu eel Soome pealinnast toimus kehakinnitamine kohalikus pizzarestoranis. Rootsi laud, paljude erinevate pizza-sortide, ning lõputu hulk maitsvat jäätist panid unustama kõik muu maailmas. Restoranist väljuti väsinult ning jalgu järele vedades, aga silmnähtavalt õnnelikult.

Esiti ülipikana tundunud 3,5t tunnine laevasõit möödus kui põgus silmapilk. Lastel oli palju avastamis- ja seiklemisrõõmu mängutubades, noored askeldasid ringi lugematutes poekestes ja uudistasid laevatekil avamerd.

Meeleolukad viis päeva möödusid kui lennates, täis põnevust, nalja ja avastamisrõõmu.

Kõik see rõõm ja ilu sai teoks tänu korraldajate soojadele ja siiratele südametele - aitäh, kiitos!