Päeva avasid Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk ning Tallinna abilinnapea Betina Beškina. Neljas paneelarutelus võtsid sõna oma ala eksperdid ning välja toodi nii rõõme kui muresid, mis täna valdkonnas töötavaid inimesi saadavad. Paneelarutelude pealkirjad olid provokatiivsed ning ergutasid arutlejaid mõtlema, et kuidas me lastest ja noortest räägime. Vahepausidel turgutasid meeli Corny müslibatoonid ning Kadarbiku köögiviljamahlad ja porgandid. Arutelusid modereeris Meelis Kukk.

Esimeses paneelarutelus ("Lapsed, kes kuhugi ei sobitu- kuidas edasi?") võtsid sõna sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Tallinna abilinnapea Betina Beškina, Sotsiaalkindlustusameti KLAT tiimi juht Enelis Linnas, Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee üksuse juht Tatiana Mikhitaryan ja MTÜ Maria ja lapsed asenduskodu juht Karis Mugamäe. Paneelis keskenduti lastele ja noortele, kelle vajadusi tänane asendushoolduse peremudel ei rahulda. Juba ainuüksi väljend "Lapsed, kes kuhugi ei sobitu" oli osalejatele vastukarva ning mitmel korral pöörati tähelepanu sellele, et meie täiskasvanutena ei ole veel suutnud lastele ja noortele sobivat keskkonda luua.  Betina Beškina tõi välja, et esmalt tuleks mõelda, mis on enne läinud valesti, et lapsele pole suudetud luua turvalist keskkonda. Minister Riisalo märkis, et raskesti mõistetava käitumisega lapsed ja noored on meie parimad õpetajad, näidates täiskasvanutele, mis on need kitsaskohad millega me tegelema peame. Nii on ka täna loodud mõned asenduskodu pered, kus on pööratud rõhku keerulsie käitumisega lapse vajadustega kohanemisele, mitte lapse sobitamisele. Paneelis arutleti ka selle üle, et parim punkt alustamiseks, on tunnistada, et "me ei oska", sest siis ollakse valmis uute lahenduste leidmiseks ning just lapse vajadustest lähtuvate muudatuste tegemiseks. Arutelus tõdeti ka seda, et kõike ei ole võimalik parandada, kuid tuleb luua keskkond, mis oleks võimalikult turvaline.
Teises paneelarutelus ("Kellele ja milleks järelhooldus?") said sõna Tallinna Lastekodu noortetöö koordinaator Maiken Kond, SKA asendushoolduse tugiteenuse juht Maarja Kuldjärv, Põhja-Tallinna Valitsuse laste heaolu spetsialist Marit Pauk, Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse peaspetsialist Katrin Joost, Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu esindaja  ja pikaaegne kasvataja Marina Sepp ja järelhooldusteenusel olev noor Kati Põdra. Paneelis arutleti, mida kujutab endast täna järelhooldusteenus ning mille jaoks see oluline on- mitmel korral toodi välja, et noorele kontakti pakkumine ning toetuse andmine (nii materiaalne kui sõnaline), on suurimaks väärtuseks iseseisvumisel. Marina Sepp sõnas, et rahalisest toest olulisem on noorele teadmine, et kedagi huvitab ta käekäik ning ta tunnetab, et keegi on olemas. Arutlusele tuli ka järelhoolduse sihtgrupi küsimus- kas näiteks eestkostelt tulnud noortele peaks olema igaljuhul toetus tagatud või jääb see iga kohaliku omavalitsuse otsustada, keda ja millal toetatakse. Täna on omavalitsustele jäetud vabad käed otsustamiseks ning see peaks sõltuma noore vajadustest, kuid vahel saavad otsustavaks hoopis kohaliku omavalitsuse rahalised prioriteedid. Kati Põdra tõi välja, et teenusest teadlikkus on madal ning seda eriti eeskosteperest tulevate noorte puhul. 
Kolmandas paneelarutelus (Lapse sünnipere- ressurss või lisakoormus?) osalesid Tallinna Lastekodu peretoe koordinaator Sigrid Petoffer, Nõmme Linnaosavalitsuse laste heaoluolu spetsialist Marge Green, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti laste ja perede heaolu osakonna juht Kaisa Vetemaa, hooldusperevanem Enel Kotli ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Riina Solman. Paneelis tõdesid eksperdid, et sünnipere on üldjuhul ressurss ning fookus tuleks seada sellele, kuidas lapsele jääks alles tema lugu. Peretoe koordinaator Sigrid Petoffer tõi välja, et sünnipere on oluline kaasata, et nad saaks edasi anda teadmisi perest, mälestusi ja häid emotsioone lapse minevikust. Marge Green märkis, et lapse heaolu spetsialisti ja sünnipere edasises koostöös on juba eos konflikt sisse kirjutatud ning vanematel on keeruline spetsialisti toetust vastu võtta. Ka hoolduspere vanematel on kokkupuuteid sünniperega. " Mõtlesin enda jaoks välja, et pean kasvõi mõttes  sünniperega ühe laua taga istuma. Nad on koguaeg minuga koos nende laste näol." sõnas Enel Kotli. Riina Solman tõi veel välja, et oluline on suunata rahalisi ressursse sünniperede toetamisse, et ennetada olukordi, kus lapsi peaks eraldama. 
Neljandas paneelis (Pereootel laps ja lapse ootel pere- millal me kohtume?) astusid lavale SKA lapsendamis- ja hooldusperede hindamise teenuse juht Irje Tammeleht, ootel hooldusperevanem Maie Kivisild, hooldusperevanem Allan Kaljakin, SA Perekodu juht Hilka Raba ja Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent Ingrid Sindi. Paneelis tuli juttu hooldusperede motivatsioonist ning ootustest (nt lapse vanus või tervislik seisund) ning sinna vastukaaluks hetkel asenduskodudes elavate laste profiilid. Irje Tammeleht tõi välja, et umbes 80 protsendil peredest, kes hindamisprotsessi tulevad, ongi peamiseks motivatsiooniks olla lapsevanem. Küll aga on hoolduspere teenusepakkuja ning hirm lapse sünniperre tagasipöördumise ees on suur. Toodi ka välja, et juba asenduskodus elavate laste seast jõuavad hooldusperre väga vähesed, tihti põhjuseks erivajadus. Ingrid Sindi tõi välja, et laste käitumist mõjutab ka kiindumussuhte defitsiit ning käitumine võib olla asutuses elamise tagajärg. Juhtiv roll on laste heaolu spetsialistidel, kes esmajärjekorras peaksid uurima hoolduspere võimalust. Murekohana toodi välja ka laste tagasipöördumine hooldusperedest ning kui palju neid lugusid uuritakse. 

Tallinna Lastekodu tänab kõiki paneelides osalejaid ning Rahva Raamatusse kohapeale tulnud inimesi! Tänu teie mõtetele ja tähelepanekutele lõime üheskoos uut teadmist valdkonnast. Kui kohapeal osales ligi 100 inimest, siis veebisalvestust on vaadatud juba ligi 800 korda. See annab meile kindluse, et nendest teemadest rääkimine on oluline ning asendushoolduses vajalik.

Aitäh Rahva Raamat, Lisette Raud ja Viru Keskuse raamatupood, et andsite meile võimaluse oma teemapäev teie hubases raamatupoes läbi viia. Viru Keskuse Rahva Raamat on tunnistatud ka  2022. aasta parimaks raamatupoeks!
Aitäh Kadarbiku, et kostitasite HAKU osalejaid köögiviljamahlade ja porganditega- see mõnus porgandite krõmpsutamine muutis meie olemise veel hubasemaks!
Aitäh Corny, et andsite enegriat oma müslibatoonidega- magus amps kulus mõttetöö kõrvale igati ära!

Aitäh Signe Riisalo, Betina Beškina, Enelis Linnas, Karis Mugamäe, Tatiana Mikhitaryan, Maiken Kond, Kati Põdra, Katrin Joost, Marit Pauk, Marina Sepp, Maarja Kuldjärv, Enel Kotli, Kaisa Vetemaa, Sigrid Petoffer, Marge Green, Riina Solman, Irje Tammeleht, Maie Kivisild, Allan Kaljakin, Hilka Raba, Ingrid Sindi- teie laiad teadmised ja huvitavad arvamused andsid meie teemapäevale sisu!

Kohtume juba õigepea!

Mis on HAKU?
HAKU sümboliseerib Tallinna Lastekodu nelja põhiväärtust- hoolivus, avatus, kompetentsus ja usaldusväärsus. Need on väärtused, mida kanname nii töö- kui eraelus, töötades otse laste ja noortega või spetsialistide võrgustikus. HAKU- asendushoolduse teemapäev toob kokku valdkonna eksperdid ja koostööpartnerid, et koos arutada valdkonna edulugusid ja kitsaskohtasid, mis aitavad luua viljaka pinna uutele lahendustele.